Maitsetaimed ja -ained

Harilik iisop (eng. hyssop)
Hyssopus officinalis
Iisop on jäigavarreline, alaosas puitunud, poolpõõsas, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Lehed on väikesed, vastakuti kinnituvad ja sirgeservalised. Õied on sinised, harva veidi punakad või valged ja asetsevad tihedates tahkõisikutes varre ülaosas. Looduslikult kasvab iisop Vahemere aladel ja Kesk-Aasias. Iisop sisaldab palju lenduvaid õlisid ja seetõttu kasutatigi seda vanasti aromaatse maitse- ja ravimtaimena. Tänu tema desinfitseerivale toimele on taime kasutatud haiguste eemalepeletamiseks. Iisopi värsked lehed sobivad vere- ja lihatoitude, salatite, boolide, likööride ja teejookide valmistamiseks. Õitest ja lehtedest tehtud teega on ravitud hingamisteedehaigusi: nohu, köha, haiget kurku ja bronhiiti. Stimuleerib soolestiku ja maksa tegevust ja viib organismist välja üleliigse vee. Tal on ka söögiisu tõstev toime. Teeks kuivatatakse õitsevaid võrseid või siis lehti ja õisi. Ravimteeks pannakse klaasi kuuma vee kohta teelusikatais ürti. Lase veidi aega haududa. Iisopiteed juuakse lonkshaaval kogu päeva jooksul 1-3 tassitäit.
värsked lehed sobivad vere- ja lihatoitude, boolide, likööride ja teejookide valmistamiseks. Liha- ja köögiviljasalatid, kastmed, tomati- ja seenesalatid, kartulisalatid, kala-, muna- ja juustusalatid.