Kartul — teenimatult alahinnatud

Keedetud kartulil on kõrge glükeemiline indeks, mistõttu kartul sageli nö. häbiposti paigutatakse. Kui kõrge glükeemilise indeksiga (GI) toiduaineid suures koguses süüa, tõuseb organismis veresuhkru ja insuliini tase. Mitmete uuringute põhjal omab see tähendust nii ülekaalu kui diabeedi tekkepõhjuste juures.

Samas ei saa kuidagi väita, et kartul selles kõiges niiväga süüdi oleks. Viimase kümnendi jooksul on arenenud läänemaailmas kartuli tarbimine oluliselt kahanenud, kuid samas on ülekaaluliste või rasvtõve all kannatavate inimeste hulk tõusnud rohkem kui mitmel varasemal perioodil kokku.

Me sööme järjest vähem tavalist keedetud kartulit ja ka teisi isevalmistatud kartuliroogi. Selle asemel on toidulauale tungimas kartulipõhised valmistooted nagu pulbrist kokkusegatav kartulipuder, kartulikrõpsud ja friikartulid. Kõik need tooted on aga tunduvalt suurema rasvasisaldusega kui tavapärane keedetud kartul.

Lundi ülikoolis uuriti lähemalt Rootsis kasvatatavaid kartulisorte ning esimesena täheldati, et kartuli GI-väärtus sorditi väga ei erine. Seega ei ole põhjust arvata, et mõni jahusem või vesisem sort veresuhkrule kasulikum või kahjulikum oleks. Küll aga pandi tähele, et keedetud kartuli GI-väärtus külmutamisel vähenes. Põhjuseks on külmumisel tärklises toimuvad muudatused, mis muutub “resistentseks”.

Jõuti ka järeldusele, et äädikhape võib toidu GI-väärtust langetada. Seetõttu võiks kartulit süüa külmalt ja koos mingisuguse äädikakastmega või hoopis lõigata külm kartul viiludeks ja süüa koos täisteraleiva, äädikas marineeritud heeringa ja köögiviljadega. Loomulikult ei sobi külm kartul igale poole, pealegi ei suudaks me vist loobuda suvisest värskelt keedetud kartulist, millele mõned tillilehed peale visatud. Lohutuseks kartulisõpradele saab öelda, et keedetud kartul sisaldab vähem süsivesikuid kui keedetud riis või pasta. Seetõttu ei tõsta tavapärase suurusega kartuliportsjon oluliselt ka veresuhkru taset.

Keedetud kartul on hea kiudainete allikas ning nagu juba mainitud, sisaldab ka üsna suures koguses nn. resistentset tärklist. Tärklis on kasulik soolestikule, kuna selle lagunemisel erinevate soolebakterite mõjul tekib võihape, mis aitab võidelda mitmete soolehaigustega, sealhulgas ka jämesoolevähiga.

Vaatamata oma kõrgele GI-väärtusele on kartul väga toitev. Ühes varasemas uuringus võrreldud 38 toiduaine hulgast osutus keedetud kartul kõige toitvamaks, andes näiteks kolm korda parema tulemuse kui tavaline valge sai.

Allikas: DELFI Naisteleht

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga