Uus märgistus näitab kanade elukohta

Aasta algusest peavad munatootjad märkima munale kanade pidamisviisi, tootjamaa ja farminumbri, et ostjad saaksid valida puurikana või vabalt peetud kanade munade vahel.

Alates 1. jaanuarist on munapakenduskeskused kohustatud rakendama Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid märgistamise nõudeid. Lisaks praegu kehtivatele nõuetele peavad munapakendil olema nii ettevõtte tunnustusnumber kui ka viide munade tootmisviisile.

Uute nõuete kohaselt tuleb munapakendile kanda ettevõtte tunnustusnumber, mille Euroopa Liidu nõuetele vastavad ettevõtted on endale saanud ja mis koosneb Eesti koodist “EE” ning numbrist vahemikus 700 – 799.

Kehtib ka talunikele

Munad tuleb märgistada PRIA-st saadud farmi numbriga. Selle numbri esimene ühik viitab lindude pidamisviisile (munade tootmisviisile): 0 – mahe linnukasvatusnõuete kohaselt peetavate kanade munad; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Munade tootmisviis kirjutatakse munapakenditele ka sõnadega välja.

Talupidajad, kes müüvad oma talu mune kohalikul avalikul turul ning ei ole neid jaganud kvaliteedi ja massikategooriatesse, peavad need munad märgistama farmi numbriga hiljemalt 1. juuliks 2005. a.

Lääne-Virumaa veterinaarosakonna inspektori Aino Toome sõnul on maakonna munatootjatest uuele süsteemile üle läinud MTÜ Äntu Mõis ja OÜ Oleg Grossi Talu munatootmised, kus märgistused kantakse munadele käsitsi kummitemplitega.

“Printeri ostmine on meile tõesti liialt suur väljaminek, sest munade tootmine ei ole nii suur,” ütles OÜ Äntu Mõis juhatuse liige Hannes Vainult.

Mehe sõnul oli varem võimalik tuua mune Lätist ja müüa need kodumaiste pähe maha. “Nüüd on igal riigil oma markeering ja tarbijal selgem valikuvõimalus,” selgitas Vainult.

Võimalike pettuste avastamine ja markeeringute ehtsuse kontrollimine jääb edaspidi veterinaarameti õlgadele.

Kergem kontrollida

Kahekuune üleminekuaeg on antud Tamsalu Sääse kanalad ülevõtnud AS-ile Eesti Munatooted. Inspektor Aino Toome sõnul ei olnud põhjust munade tootmist pelgalt uue märgistuse puudumise tõttu keelata, sest tooted ise on kontrollitud ja kvaliteetsed.

Tamsalu kanala juhataja Tiina Roometi sõnul võtavad uued investeeringud aega. “Vajame uut printerit ja täiesti teistsuguseid seadmeid,” rääkis Roomet.

AS-i Eesti Munatooted juhataja Hanno Niinepuu sõnul tehakse firma poolt parim ja uue märgistusega munad peaksid poodides olema juba järgmise nädala lõpul. “Suurtootjate puhul oli suurimaks probleemiks see, et PRIA andis farmi tähistuse välja liiga hilja,” selgitas Niinepuu.

Et pakkematerjal ostetakse suurtes kogustes kokku juba varem, siis ei ole võimalik päevapealt uuele tähistusele üle minna. “Otse munale trükitud numbritest on tarbijale tähtis esimene number, mis meil on valdavalt 3, ehk puurikana ja tähistus EE – Eesti,” rääkis Niinepuu.

Järgmised viis numbrit on olulised veterinaarametile, kes saab vajadusel nende järgi kindlaks määrata farminumbri.

Aino Toome sõnul aitab uuele märgistusele üleminek tõhustada järelevalvet müüdava toodangu üle. “Varem ei olnud munadel mingisuguseid märgistusi, infot sai ainult pakendilt,” selgitas Toome.

Talleggi turundusdirektor Kaarel Karu on avaldanud arvamust, et tarbija jaoks toob muudatus esialgu kindlasti kaasa segadust. Karu tõi positiivse näitena Soome, kus tarbijatele korraldati EL-i rahadega munamärgistuse tutvustamiseks teavituskampaania. Eestis pole seni teadaolevalt EL-i fondide rahasid uue korra tutvustamiseks taotletud.

Allikas: Eesti Tarbijakaitse Liit
Bianca Mikovitð, reporter
VT

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga