Ühikuhinna lisamine kaubale muudab hinnavõrdluse lihtsamaks

Alates 1. veebruarist muutub eelpakendatud kaupadel lisaks müügihinnale kohustuslikuks ka ühikuhinna (ehk kauba ühe kilogrammi, liitri, meetri, ruutmeetri, tüki jne hinna) avaldamine.

Kuigi paljusid kaupu ostetakse eelkõige väljakujunenud eelistustest lähtuvalt, on sageli valiku tegemise aluseks ka kauba hind. Kuna sarnased tooted (leivad-saiad, kohv-tee, vorstid-juustud) on sõltuvalt tootjast pandud eri suurusega pakenditesse, aitab ühikuhind tarbijatel hindu võrrelda ning kergendab niiviisi valiku tegemist. Valides näiteks leiba või saia, mis olenevalt tootjast võib kaaluda kas 320, 500 või 600 grammi, peab ostja alates veebruarist toote hinnasildilt nägema ka selle 1 kg hinda.

Kilohind sildile

Ühikuhinna avaldamine muudab valiku tegemise lihtsamaks, sest sageli ei märka me kas või seda, et odavaks peetud pasteet, küpsised või jäätis on tegelikult omalaadsete hulgas kalleim – lihtsalt toote kogus on tunduvalt väiksem. Näiteks kui kõikidel müügil olevatel võipakkidel on küllaltki sarnane müügihind, siis tegelikult on ühe tootja või 175-grammises ning teise oma hoopis 200-grammises pakendis. Seega pole kauplejal tulevikus mõtet meelitada tarbijaid ostma «odavaima» hinnaga kaupa, kui see on tegelikult samalaadsetest toodetest tunduvalt väiksemas pakendis.

Tunduvalt hõlpsamini saab tulevikus hinda võrrelda ka konservidel, näiteks hoidistel, mille valik on väga rikkalik just eri suurusega toodete osas.

Lisaks toidukaupadele muutub ühikuhinna avaldamine kohustuslikuks ka teistel kaupadel, mida müüakse mõõteühikute (kilogramm, liiter, meeter jne) alusel.

Näiteks peab edaspidi olema hinnasildile märgitud nii nõudepesuvahendi kui ka hambapasta liitrihind, pesupulbri kilohind, niidirulli meetrihind ja ka kümneses müügipakendis olevate pabersalvrätikute tükihind. Selline võrdlusvõimalus aitab tarbijal ühesuguste omadustega toodete hulgast endale sobivaimat valida.

Samas teeb seadusandja ühikuhinna avaldamise osas teatud erandeid. Näiteks võib jätta ühikuhinna märkimata selliste mitte-toidukaupade puhul, mis kaaluvad vähem kui 50 grammi või mille maht on väiksem kui 50 milliliitrit. Sellisteks kaupadeks on näiteks huulepulgad, küünelakid, väiksemad parfüümid, seebid jms.

Trahv kuni 30 000 krooni

Ka ei pea ühikuhind olema avaldatud antiik- ja kunstiteostel ning komplektina pakutaval ja müüdaval kaubal.

Toidukaupadest ei nõuta ühikuhinna avaldamist potis müüdaval varajasel värskel köögiviljal või maitserohelisel, ðokolaadikujukestel, üllatusmunadel, pulgakommidel, suuvärskendajatel ja nätsudel.

Müügihind ja ühikuhind peavad olema märgitud kaubale või selle müügipakendile või välja pandud kauba vahetus läheduses ehk siis kaubaga ühes vaateväljas.

Et avaldatud hinnad tarbijais segadust ei tekitaks, peab ühikuhind olema müügihinnast selgesti eristatav, ühetähenduslik ning kergesti märgatav ja loetav.

Ühikuhinnad peavad olema avaldatud nii suurtes kui ka väikestes kauplustes, samuti tänavakaubanduses ja turgudel.

Hinna avaldamise nõuete eiramise korral võib tarbijakaitseamet või linna- ja vallavalitsus kauplejat karistada kuni 30 000 krooni suuruse rahatrahviga.

Allikas: Eesti Tarbijakaitse Liit

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga