Jäätmetehas põhjustab lihatoodete kallinemise

Riigi rahaga Väike-Maarjasse ehitatud loomsete jäätmete käitlemise tehas surub tootjatele peale lepinguid, mis tõstaks keskmiselt 20 protsenti lihatoodete hinda ja suretaks välja osa väikeettevõtlusest.

«Rahva tervise kaitsmise eesmärk on küll üllas, aga jäätmekäitluse sellise tsentraliseerimisega on vint kolm korda üle keeratud ja lõppkokkuvõttes hävitab selline poliitika väiketootmise,» ütles Aasperes Kõldu lihakarni omav Jüri Järvet Äripäeva vahendusel.

Seni olid väiketootjail oma matmispaigad, kuid 1. jaanuarist tuleb kõik jäätmed viia Väike-Maarja tehasesse ja maksta tonni eest 1670 krooni.

See tõstab loomaliha hinda keskmiselt 20 protsenti ja käib paljudele väikestele ettevõtetele üle jõu.

«Otsime sellest skisofreensest olukorrast lahendust, aga nuga on juba selga löödud ja kaevata pole kuhugi,» rääkis Järvet.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul pole õige panna suur osa Eesti lihatööstusest sõltuma ühe monopoolse ettevõtte tegevusest.

Rakvere töötleb osa jäätmeid ise, kuid esimese kategooria omad, mis moodustavad poole kõigist jäätmetest, peab viima Väike-Maarjasse.

See suurendab ettevõtte kulutusi kuus 500.000–600.000 krooni võrra.

Talleggis, mis samuti lihakombinaadi alla kuulub, tekib palju kanakorjuseid, mida aga uus tehas sulgede pärast vastu ei võta.

«Praegu matame maha, ehkki ei tohiks,» ütles Horm. Veri läheb puhastusseadmetesse ja sealt koos sõnnikuga komposteerimisele.

Rakvere Lihakombinaat pole seni lepingule loomsete jäätmete käitlemise tehasega alla kirjutanud, sest üritab juhtkonnaga veel läbi rääkida.

«Aga tulemused on nullilähedased ja tõenäoliselt peame kunagi alla kirjutama. Mis meil üle jääb?» lausus ta.

OG Elektra omanik Oleg Gross näitas jäätmetehase saadetud lepingut, kus selle juhi Peeter Maspanovi allkiri juba all ja mille peaks ta nüüd oma allkirjaga tagasi saatma.
Kuna aga temaga pole tingimustes kokku lepitud, siis ei kavatse ta sellisele ühepoolsele lepingule alla kirjutada.

Seda enam, et selles on palju küsitavusi. Näiteks, kui ettevõtte tootmine suureneb ja jäätmete kogus ületab kokkulepitud kogust 30 protenti, võib tehas keelduda äraveost. Ka võib ta ühepoolselt hinda muuta.

Grossi hinnangul surub liha hinna tõus Eesti tootja konkurentsist välja, sest näiteks Läti tootjad jäätmekäitlusele nii suuri kulutusi tegema ei pea.

«Odavam on sel juhul külmutatud liha Euroopast sisse tuua kui kohapeal loomi kasvatada,» lisas ta. Jäätmete matmine on tema sõnul keelatud Eesti kõrval ainult veel Küprosel.

Gross, ja tema teada veel mõni teinegi ettevõtja, on soovinud rajada ise euronõuetele vastava jäätmete töötlemise tehase, kuid selleks pole neile luba antud.

Tegelikult on üks selline tehas Valgamaal olemas, kuid see teenindab põhiliselt Lõuna-Eestit.

Valga Lihatööstuse juhatuse esimees Elmut Paavel ütles, et Väike-Maarja tehase võimsusest umbes 60–70 protsendilise võimsusega töötav tehas läks maksma kõigest 14 miljonit krooni.

Paavel ütles, et kui ta riigilt oma jäätmetehase rajamiseks toetust küsis, saadeti ta pikalt.

«Ega praegu ka ministeerium meid kusagil maini. See on pehmelt öeldes kummaline, et meid maha vaikitakse,» rääkis ta.

«Tigetsevad need ettevõtjad, kes on ise oma asjade ajamisega hilja peale jäänud,» kommenteeris Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi juhatuse esimees Peeter Maspanov.

Allikas: ELA – Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga