Tarbijal on õigus teada toiduaines sisalduvast geenimutatsioonist

Geneetiliselt muundatud organismide ehk GMOde sisaldus on kohustuslik märkida tootele, kui see on üle 0,9% ja puudub auditeeritud järelevalve­süsteem.

Tänapäeval, kui tervislik toitumine kogub järjest enam populaarsust, on väga teravalt esile tõusnud GMOde sisaldus toidukaupades. Alates 2004. aasta 15. aprillist on lubatud GMOde sisaldus veelgi madalam. Kui seni võis see olla inimtoidus 1% ning loomsöödal puudusid piirangud, siis alates eelmise aasta aprillist on see protsent 0,9 ja uue punktina seaduses kehtib sama ka loomasööda kohta.

Toiduaine, mis sisaldab GMOsid, peab olema märgistatud. Näiteks: “Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organism” või “Toode koosneb geneetiliselt muundatud organismidest”. Peamised toiduained, millele tuleks tähelepanu pöörata, on tooted, mis sisaldavad soja, rapsi või maisi.

Geneetiliselt muundamata sojaoast toodetud sojavalku maale toova ASi Hekate juhataja Ilona Urbi sõnade kohaselt on oluline, et inimestele antakse pakendil oleva märgistuse abil valikuvabadus, kas tarbida GM-toiduaineid või mitte.

Kuigi otsest negatiivset mõju GMO-toodete kasutamisest ei ole tuvastatud, peab tarbijal säilima võimalus osta toodet, mis on täielikult looduslik.

Sojavalk on keeduvorstide üks koostisosi, kuid seda lisatakse ka mitmetesse teistesse toidukaupadesse. Kuni 0,9% GMO-sisalduse lubamist põhjendab Urb sellega, et põldudel, kus kasvatatakse geneetiliselt muundatud organismidest vaba sojauba võib toimuda juhuslik kokkupuude tolmlemise kaudu.

Selleks, et toode tunnistataks vabaks geneetiliselt muundatud organismidest, tuleb läbida IP-süsteem (Identity Preservation). See algab farmerite antud dokumentidest, milles nad kinnitavad, et kasutatakse geneetiliselt muundamata taimi ning enne kui toode kasutusse jõuab, võetakse veel lisaks mitmeid proove igast partiist.

Iga etapp peab olema dokumenteeritud ja laboratoorselt uuritud. Seetõttu võib ka GMOdest vaba toode olla hinna poolest natuke kallim. Igale partiile tehtavad laboriuuringud lisavad tootele hinda. Samas tagavad need uuringud tarbijale võimaluse tervislikult toituda.

Vastavalt toiduseadusele teostavad Eestis toidu kontrolli ehk riiklikku järelevalvet veterinaar- ja toiduamet, tervisekaitseinspektsioon, tarbijakaitseamet ning maksu-ja tolliamet. Nende eesmärk on toidu ohutuse ja kvaliteedi olukorra jälgimine ja tervisele ohtliku toidu avastamine.

Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lampi sõnade kohaselt võtab veterinaar- ja toiduamet proove toidutoormest ja toidust endast võimaliku geneetiliselt muundatud komponendi tuvastamiseks. Eelmise aasta lõpus võeti taas uued proovid, kuid analüüsi tulemused selguvad alles lähema poole aasta jooksul, kuna kvantitatiivsete analüüsi­tulemuste saamiseks saadetakse proovid akrediteeritud laborisse välismaale.

GMOde pooldajate peamine argument on asjaolu, et GM-põllusaaduste kasvatamisel on vähem vajadust kasutada väetisi ja kahjurimürke, põhiliseks vastuargumendiks GMO-vastaste poolt on, et muundkultuure on vähe uuritud ja teadlikkus GMOde pikaajalisest mõjust on ebapiisav.

Muundkultuure puudutavate kahtluste ja küsimustega peaks tarbija pöörduma tarbijakaitseametisse või keskkonnainspektsiooni.

Allikas: Eesti Tarbijakaitse Liit; Britte Maidra ÄP

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga