Rahuliku pensionipõlve asemel juhib Maie Niit Otepääl lihatööstust Edgar

Maie Niit kavatses lihatööstusele panna äia järgi nimeks Richard, kuid tütar uuris astroloogiaraamatust järele, et see nimi ei tooks ärile head. «Sel ajal oli Savisaar tegija mees,» selgitab Niit nimevalikut.

Nii sai Maie Niidu asutatud Otepää lihatööstus 15 aastat tagasi nimeks hoopis Edgar, mis firmale küll rikkust ei pidanud tooma, küll aga tagama arengu.

«Kui Valgamaa ajakirjanik Ragnar Kond hakkas nime ette heitma, siis teatasin, et Edgar on lühend loosungist «Eesti demokraatia garanteerib arengu ja rikkuse»,» naerab Niit. Igatahes hiljem ei ole lihatööstuse nime kohta ühtki sõna öeldud.

66-aastane Maie Niit on praegu Eesti ainus naissoost lihatööstuse omanik ja juht. Otepää valla üks mõjukamaid ettevõtjaid annab otseselt tööd 40 inimesele ja kaudselt sadakonnale ümbruskonna inimesele, sest umbes sama palju talupidajaid ja ettevõtjaid kasvatavad Vana-Otepääl asuva lihatööstuse jaoks veiseid, sigu ja juurvilju.

Otepää vallavanem Aivar Nigol seab ettevõtte vallas teistele eeskujuks, sest on näinud asutatud firma arengut algusest peale.

«Maie näitas, et ettevõtlust võib ka nullist alustada,» kiidab vallavanem. Päevas kuni kaks tonni liha ja vorsti tootev ettevõte on oma niði leidnud ja selles edukalt hakkama saanud. «Rõhume eelkõige kvaliteedile,» ütleb lihatööstur ise, kes peab ülioluliseks kodumaise tooraine kasutamist.

Kiituskirjaga vorstitegija

Ligi 40 aastat tagasi EPA lihatehnoloogia eriala cum laude lõpetanud ja nõukogude ajal Tartu lihakombinaadis vorstitsehhi juhataja ning ametiühingu juhina töötanud Niit näeb oma vanusest ligi kümmekond aastat noorem välja. Säravad silmad ja nakatav naer annavad tunnistust ettevõtlikust loomust. Sõbralik suhtumine kaasvestlejasse kinnitab tema alluvate sõnu, et Niidu jaoks on iga inimene väärtuslik sõltumata tema positsioonist. Näiteks peab ta alluvate sõnul kõiki oma töötajaid meeles sünnipäevadel ja firma tähtpäevadel.

Vana-Otepääle lihatööstuse juurde viivat asfaltteed peavad Otepää inimesed samuti tema teeneks. «Võitlesin ja kogusin asfalttee ehitamiseks allkirju viis aastat,» nõustub Niit, kelle sõnul pidid varem porist teed mööda tulnud töötajad nüüd ütlema, et sõidavad tööle nagu ministrid.

«Aasta-aastalt tõusevad ka palgad,» märgib Niit, kelle sõnul saavad otseselt kvaliteeti tagavad töötajad suuremat palka kui teised. «Tunnen, et see oli õige otsus,» lisab ta.

Et eestlased söövad vorsti üha vähem ja väärtliha aina rohkem, siis muutub tarbimismuutuste järgi ka lihatööstuse toodang. «Teenitud kasumi investeerin ettevõtte arendamisse. Näiteks oleme oluliselt täiustanud pakkimise osa,» räägib kokkuhoidlikkust hindav naine. Kunagisse karjalauta ehitatud lihatööstus on töötajate sõnul kümne aastaga väga palju nüüdisaegsemaks muutunud ja vaevu äratuntav.

Sel ajal, kui paljud Niidu eakaaslased peavad vaikselt pensionipõlve, jõuab tema osaleda ettevõtte juhtimise kõrvalt aktiivselt ka kohalikus poliitikaelus. Keskerakondlasest vallavolikogu liikmena võitleb ta valla arengu eest.

«Otepääl on küll head sporditegemisvõimalused, kuid vallaeelarvest kulutatakse minu arvates turismi ja spordi peale liiga palju,» märgib Niit, kelle arvates peaksid eestlased senisest rohkem tootmisega tegelema. «Tootmine on siiski rikkuse ja majandusarengu alus.»

Samas tunnistab ta, et iga väikese asja tegemise jaoks on vaja hunnik pabereid. «Eesti on muutunud ettevõtjatele väga bürokraatlikuks ja ametnikke on liiga palju, probleemiks on ka korruptsioon.» Mitmel korral on tulnud kurvastusega tõdeda, et ettevõttes praktikal käinud põllumajandusülikooli tudengid on ettevõtluse asemel samuti ametnikuks või vahendajaks hakanud.

Vanaemast firmajuht

Millal ükskord on aega pensionipõlve pidada, ei oska Niit öelda, kuid tulevikus kavatseb ta ettevõtte oma lastele jätta. Minia Maire on praegu ettevõtte finantsdirektor.

«1992. aastal mõtlesin, et oleks hea, kui ma peaks kas või 10 aastat vastu,» märgib Maie Niit, kes ühiskonnas toimunud muutuste tõttu otsustas Tartust ära tulla, kui töö seal otsa sai. Ettepanek lihatööstuse asutamiseks tuli Otepää selleaegsetelt linnajuhtidelt, kui aselinnapea Arvo Kaseniit soovitas lihatööstuse püsti panna. «Kõik sõbrad ütlesid küll, et mis sa jamad, aga nii suur isu oli seda teha,» räägib üle 50 aasta vanuselt firmajuhiks saanud naine, kes algul oli vaid mõelnud, et Otepääl on hea pensionit pidada.

Nüüd on ettevõtlik ärinaine asunud oma ettevõtmisi laiendama. Otepääl asuva Edgari Trahteri laiendamistööd algavad õige pea.

«Suurendame trahterit, teisele korrusele tahaks ehitada kulinaariatööstuse ja juurdeehituse ossa ka hotelli,» ütleb Niit. Otepääl ei ole seni oma kulinaariatööstust ja niðð täiesti vaba. Trahteri tegevust korraldab eraldi osaühing tema vennatütre juhtimisel.

Oma suurimaks hobiks poliitika kõrval peab Niit mesindust, millega tegeleb tõsiselt suviti.

«See on minu narkootikum, millest enam lahti ei saa,» ütleb naine, kel jätkub ettevõtte juhtimise, poliitika ja hobide kõrval aega ka nelja lapselapsega tegelemiseks, kes 3–4-aastastena arutasid: «Ega meie vanaema ei ole mõni tavaline, ta on ikkagi firmajuht.»

Allikas: ELA – Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga