Küüslauk?! Söö terviseks!

Mõnes inimeses tekitab juba ainuüksi sõna ”küüslauk” kuulmine ägeda vastureaktsiooni. Kui aga rääkida küüslaugu söömisest, siis vastumeelestatute ring laieneb veelgi. Milles asi? Eks ikka üldlevinud arvamuses, et küüslauku söönu „haiseb“.

Hirm tugevamaitselise ja –lõhnalise aedvilja ees ei suuda aga tema häid omadusi kahandada, sest küüslaugu lõhnast on võimalik kiiresti vabaneda. Ning söömisest tõusev kasu otsatult suur.

Kuidas küüslaugulõhnast kiiresti vabaneda?

Küüslaugulõhnast on võimalik vabaneda, kui ettevaatlikult puhastatud või hoopis puhastamata küünt kergelt keeta. Need aga, kes eelistavad küüslauku toorelt tarvitada, soovitaks pärast küüslaugu söömist närida peterselli, sellerit, sidrunit või hoida kohviuba kompveki kombel suus. Paljud joovad küüslaugusöömise järel piima/koort, seda nippi kasutan ka ise ja muidugi: ÄRGE UNUSTAGE HAMBAVAHEDE PUHASTAMIST NING HAMMASTE PESEMIST.

Pärast küüslaugurohke lõuna- või õhtueine söömist ma nätsu närida ei soovita, see teeb lõhna hoopis hullemaks. Toorena soovitaks küüslauku kasutada kindlasti söögi alla, sest nii kaob lõhn kiirelt.

Küüslaugust lähemalt

Küüslauk kasvab kõikjal, kus on viljakas pinnas ning leidub päikesepaistelist ja niiskemat kasvukohta. Ta võib kasvada kuni 60 cm kõrguseks ning tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud liitsibul, mis koosneb paljudest tütarsibulatest, nn. küüntest, kuid esineb ka teisi vorme. Küüslaugust kasutatakse nii mugulat kui rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Kuna küüslauk vajab pikka kasvuaega, siis soovitatakse küüned eelnevalt juba idandatult panna maha märtsis-aprillis, kui maa on veel niiske. Olen praktiseerinud ka küünte istutamist sügisel ja seda täiesti edukalt. Kevadised öökülmad küüslaugu võrseid ei kahjusta. Küüslaugu kodumaaks peetakse Indiat.

Aegade-taguseid uskumusi küüslaugust

Indias peeti küüslauku ravimiks 47 haiguse vastu, seda alates pahaloomulistest kasvajatest ja lõpetades nohuga.

Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust meeste mehisuse säilitajana.

Saksamaal ja Siberis peeti küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks.

Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid.
Venemaal peeti küüslauku heaks podagra-ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid.

Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust.
Miks küüslauk on tervislik?

Küüslaugu biokeemilises koostises leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel ensüümide toimel kiiresti laguneb allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. See aine on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk 0,4% sulfiididest koosnevat kergelt lenduvat õli ja fütosteriine, kuni 10mg% mitmesuguseid vitamiine:

A-vitamiini, mis suurendab organismi vastupanuvõimet mitmetele nakkustele, parandab silmanägemist, mis on eriti vajalik meie pikal ja pimedal sügis-talvisel ajal. Samas tagab ta ka naha ja limaskesta heaolu, tugevdab immuunsüsteemi. ning vähendab häireid seksuaalelus.

C-vitamiini, mis aitab haiguste ja väsimuse vastu ning ainevahetushäirete puhul. See tagab ka hammaste ja luustiku vastupidavuse ja kaitseb immuunsüsteemi.

D-vitamiini e. nagu teda sageli kutsutakse, päikesevitamiini, mis on oluline luudele ja hammastele. Eriti palju vajavad seda vitamiini lapsed. D-vitamiin tugevdab luid ja hambaid, aidates kaasa kaltsiumi imendumisele ning on hädavajalik meie kliimale omaste vihmaste ja päikesevaesete suvede järel;
E-vitamiini, mis on inimorganismi “ihukaitsja”. See aeglustab vananemist, on kasulik viljastumise- ja vereloomehäirete, maksa ja neerude kahjustuste puhul. Võimaldab lihastel hakkama saada vähema hapnikuga ja aitab korrastada organismis ainevahetust.
Eelnevale lisaks veel ka süsivesikuid, tärklist, inuliini, fruktoosi, orgaanilisi happeid, mikroelemente. Küüslaugu fütontsiidid on tugevamad sibula omadest ja nende bakteritsiidsed omadused säilivad pika aja jooksul.

Küüslauk ravimiks

Eesti rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooleperistaltika parandajana. Neid omadusi ei ole teaduslik meditsiin ümber lükanud, vaid üksnes kinnitanud. Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemi korrastavalt. Küüslaugul on antibakteriaalse mõju kõrval ka kasvajatevastane toime. Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1-2 küünest päevas.

Vere kõrge kolesteroolisisalduse puhul soovitatakse süüa 2-3 küünt päevas ja seda eelistatult toorena. Kellele toores küüslauk ei istu, pole probleemi — küüslauk säilitab enamuse oma tervistavad omadused ka kuumutamisel.

Küüslauk on tegija ka gripiprofülaktikas, kuid siin aitab ta üksnes toorelt tarbimise korral, sest vajalikud fütontsiidid lagunevad kuumutamisel. Küüslauk on tõhus vahend ka hüpertoonia ravil.

Küüslaugu kui vähivastase vahendiga tegelevad teadlased väga aktiivselt. Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära veresoonte lupjumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest ja võibolla just oma tasakaalustava toime tõttu aitabki ta organismil vähkkasvajate vastu võidelda.

Mõned vanad õpetussõnad

Küüslaugutinktuur: 80 g küüslauku peenestatult ja pannakse 200 g viina sisse. Tarvitatamine: 10 tilka korraga 2-3 korda päevas enne sööki. Tinktuur vähendab soolegaase, sobib reuma, podagra, neerukivide ja põiekivide korral.
1 tl segu 200 ml keeva vee kohta keedetakse 6-8 tundi, kurnatakse ja juuakse 1/4 klaasi 4 korda päevas 30 minutit enne sööki.

Küüslaugu-meetinktuur: 0,5 kg mett, millesse segatakse peenestatult 250 g küüslauku, 250 g sibulat, 250 g mädarõigast ja 250 g jõhvikaid. Segu hoitakse külmikus 3 päeva.
Tarvitamine: 1-2 spl päevas söögi juurde. Segu aitab ateroskleroosi, bronhiidi, kopsupõletiku korral, gripi perioodil ning üldise nõrkuse ja kehvveresuse vastu.

Küüslaugu-ravimtaimesegu: 3 osa küüslauku, 3 osa viirpuumarju, 3 osa viirpuuõisi, 3 osa põldosja, 4 osa raudrohtu, 1 osa arnikat. Valmistamine: 1 tl. segu 200 ml keeva vee kohta. Keeta aeglasel tulel 6-8 tundi, kurnata ja juua 1/4 klaasi 4 korda päevas umbes pool tundi enne sööki. Tõhus hüpertooniaravim.

Küüslauguviin: 1 liitri viina sisse asetada 300 g terveid puhastatud küüslauguküüsi. Lasta neil tõmmata kuni viin hakkab muutuma siniseks, s.t. umbes 7-10 päeva. Seejärel võtta küüslaugud välja ja panna viin külmkappi. Tarvitamine: juua külmalt (küüslaugu maitse- ja lõhna vähendamiseks) gripivastaseks profülaktikaks.

1. Tiibeti õpetus: riivitakse 5 keskmist küüslauku millele valatakse 0,5 l viina. Segu lastakse 7-8 ööpäeva pimedas soojas kohas tõmmata. Tarvitamine: 1/2 tl 3 korda päevas.

2. Tiibeti õpetus: peenestatakse 350 g küüslauku millest pressitakse puulusikaga mahl välja. Mahlsegatakse 200 g 96% piiritusega. Nõu suletakse õhukindlalt ja lastakse seista külmas pimedas kohas 10 päeva. Kurnatakse.
Tarvitamine: 2-3 päeva pärast viimast kurnamist juuakse tilkadena külma piimaga (50 g) 1 tund enne sööki hommikul, lõunal ja õhtul:

1.päev 1-2-3 tilka
2.päev 4-5-6 tilka
3.päev 7-8-9 tilka
4.päev 10-11-12 tilka
5.päev 13-14-15 tilka
6.päev 15-14-13 tilka
7.päev 12-11-10 tilka
8.päev 9-8-7 tilka
9.päev 6-5-4 tilka
10.päev 3-2-1 tilka

Tinktuur on tugevatoimeline ja aitab:
* kõrvaldada rasvakogumeid
* parandada ainevahetust
* parandada stenokardiat
* vähendada skleroosiohtu
* kõrvaldada kasvajaid
* kaotada peakohinaid
* parandada nägemist
* noorendada organismi.
Sellist protseduuri võib teha kord viie aasta tagant.

Leili Järv
Allikas: Delfi Naisteleht; Eesti Tarbijakaitse Liit

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga