Pepsi, Fanta ja Sprite kahjustavad DNAd

Briti teadlaste uuring näitas, et karastusjookides tavaline säilitusaine, mida leidub näiteks Fantas ja Pepsi Maxis, suudab DNAs välja lülitada eluks vajalikke osi.

Tulemuseks võib olla maksatsirroos või Parkinsoni tõbi — mõlemat on seni seostatud peamiselt vananemise või alkoholi kuritarvitamisega, kirjutas Independent on Sunday.

See teadmine on tõsiste tagajärgedega sadadele miljonitele inimestele maailmas, õigupoolest kõigile, kes joovad mõnuga kihisevaid karastusjooke. Samuti võib see anda hoogu toidulisandite ümber käivale debatile — on juba varasemast andmeid, et mõned toidulisandid põhjustavad lastel hüperaktiivsust.

Murepilved on kogunenud lisandi E211 kohale. See on naatriumbensoaat — säilitusaine, mida karastusjoogitootjad üle maailma on kasutanud aastakümneid. Seda saatakse bensoehappest, mida looduslikult leidub rohkesti näiteks jõhvikades ja pohlades.

Naatriumbensoaati lisatakse karastusjookidesse, vältimaks hallitust. Samal põhjusel lisatakse seda ka marinaadidele ja kastmetele.

Varem on naatriumbensoaati seostatud vähiriskiga — kui seda satub kokku jällegi jookides tavalise C-vitamiiniga, moodustub benseen — aine, mille puhul on tõestamist leidnud vähkitekitavad omadused.

Sheffieldi ülikooli molekulaarbioloogia ja biotehnoloogia professor Peter Piper katsetas naatriumbensoaadi mõju rakkudele laborikatsetes — tulemus oli häiriv — bensoaat kahjustas DNA energivahetust reguleerivaid mitokondreid. Piperi sõnul tekitab naatriumbensoaat nii tõsiseid kahjustusi, et suudab mitokondrid täiesti rivist välja lülitada.

“Mitokondrid tarbivad hapnikku, luues sellest energiat. Kui neid kahjustada — saab rakkude funktsioon tõsist kahju. Selliste kahjustusega seostatakse tänapäeval mitmeid haigusi — Parkinsoni tõbe ning teisi neurodegeneratiivseid haigusi, aga ka üldiselt kogu vananemisprotsessi,” ütles ta.

Suurbritannias lubab naatriumbensoaadi kasutamist toidustandardite agentuur ning ka Euroopa Liidus on selle kasutamine lubatud. Maailma tervishoiu organisatsioon kuulutas 2000. aastal naatriumbensoaadi ohutuks, märkides siiski, et selle ohutuse kohta on napib teaduslikke tõendeid.

Peter Piperi sõnul on USA toidu- ja ravimiameti testid aegunud. “Toiduainetootjad väidavad, et need lisaaineid on testitud ning nad on täiesti ohutud,” ütles Piper. “Kuid tänapäevaste kriteeriumite järgi olid need ohutustestid ebaadekvaatsed. Ka testimismeetodid arenevad ning tänapäeval on võimalik ohutust testida palju karmimate meetoditega kui 50 aasta eest.”

Ta soovitab vanematel tõsiselt kaaluda, kas osta lastele kihisevaid jooke, kuni jookides leiduvate säilitusainete ohutust pole korralikult uuritud. “Eeskätt muretsen laste pärast, kes joovad neid jooke suurtes kogustes,” ütles ta.

Allikas: www.tarbijakaitse.ee; ÄP

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga