Maitsetaimed talvisel aknalaual

Jaanuar oma kasina, kuid päev-päevalt kasvava valgusega loob meile põneva võimaluse proovida oma näppude rohelist jõudu – saabunud on aeg külvata kõige lihtsamaid taimi.

Taime lihtsamoeline kasvatustaluvus tõotab kasvatajale alati kindlamat õnnestumist ja edu.
Väga lihtsalt kasvatatavate taimede hulka kuuluvad enamus maitsetaimedest. Nende kasvatamise kergus tuleneb kiirest idanemisest ja arengust ja seda isegi tubastes piiratud tingimustes. Tarvis on selleks aknalauda või kunstliku taimevalgustiga valgustatud toanurka.

Maitsetaimed on hõrk ja tervislik toidulisand, peale mõnusa maitse sisaldavad nad organismile talvisel ajal nii vajalikke vitamiine. Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule kauni varjundi ja kuna sööminegi käib silmade kaudu, muutub ürtidega ehitud lihtne toit hetkega gurmeeroaks!

Maitsetaimede seemned külvatakse substraadiga täidetud tavalisse lillepotti, mõnda lillekasti või spetsiaalsesse aknalaua-minikasvuhoonesse. Enne külvama asumist tuleks mullapind külvinõus võimalikult siledaks vajutada, seda saab teha näiteks lauajupikest meenutava esemega. Sile mullapind on vajalik selleks, et kõik seemned satuksid ühele ja samale sügavusele, kui pärast külvamist seemneid sama esemega mulla sisse pressitakse. Maitsetaimede seemneid ei ole üldiselt vaja substraadiga katta, piisab sisse vajutamisest. Kui aga pakendil on nõutud seemnete katmist, tuleb seda ka teha.
Potti külvatud seemneid on aknalaual võimatu kastekannuga kasta, seda ei sa teha ka mingi muu veenõuga, sest tekib ülekastmise oht või uhutakse seemned sügavale mulda või ühte hunnikusse kokku. Ainus ja õige seemnete niisutamise viis on siin veepihustiga. Lihtviisil saab külve kasta alles siis, kui nad on tärganud ja veidi suuremaks kasvanud.
Pärast külvide niisutamist veepihustiga, tuleb külvinõule peale asetada valgust läbi laskev ‘katus’. Selleks võib olla kile, klaasitükk või klaasnõu. Spetsiaalsel aknalaua-kasvuhoonel on katus kaasas. Külvide katmine õhukindla ja valgust läbi laskva katusega on vajalik selleks, et seemnete idanemise ajal oleks nende ümber konstantne õhuniiskus ja õhutemperatuur. Kui katusealune kipub liialt ‘higiseks’ minema, tuleb katus korraks eemaldada, veepiiskadest kuivaks raputada ja siis uuesti tagasi asetada, nõnda välditakse külvinõu õhu liigniiskeks muutumist. Külvinõu katust ei panda tagasi enam siis, kui külvid on tärganud ja tugevalt rohetama hakanud.

Maitsetaimed kõlbavad maitsestamiseks ja söömiseks kohe peale tärkamist. Mõned väga kiire arenemisega liigid nagu näiteks põld-võõrkapsas on ‘niidetavad’ juba idulehtede faasis! Kui tahta, et aknalaual oleks pidevalt, kuni suure kevadeni välja, võtta maitserohelist, tuleks ühte ja sama maitsetaimeliiki külvata iga kahe-kolme nädala tagant uuesti.
Maitsetaimede kasvatamiseks kasutatakse looduslikke komposte ja orgaanilisi väetisi, milliseid saab aianduskeskusest osta koos seemnetega.

Maitsetaimi armastavad süüa peale inimese veel kõiksugused loomkahjurid! Kõige levinumad kahjurputukad aknalaual on lehetäid ja kedriklestad. Maitsetaimi mõistagi ei mürgitata, taimesöödikud kas pestakse enne tarbimist taimedelt maha või loobutakse heast rohelisest hoopiski ja külvatakse uued.

Peale külvamise saab maitsetaimi aknalaual kasvatada veel teiselgi viisil: on võimalik osta potis juba valmis kasvatatud maitseroheline, istutada see kodus ümber suuremasse kasvunõusse ja pikendada tema tarbimisaega sellisel moel. Ei maksaks ka unustada aegu vastu pidanud asjalikku toimetamist, kui pandi aknalauale kasvama mõned söögisibulad tervistava roheluse saamiseks. Söögisibulate roheliseks ajamiseks pole isegi mulda vaja, piisab lihtsalt taldrikust, mille põhja on asetatud mingi niiskust hoidev materjal!

Arnold Hannust
OÜ Hansaplant peaaednik
www.hansaplant.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga