Pasteedisimman Mädapea mõisas

Laupäeval 28. veebruaril toimus Lääne-Virumaal Mädapea mõisas Pasteedisimman.

Laupäeval, Rakverest umbes 10 km läände jääva, Mädapea mõisa poole teele asudes on mul väike kahtlus. Kas üritus ikka toimub. On ju suur majandushäda ja võib-olla pasteedisimmanit ei toimugi. Ma ei ole varem Mädapea mõisas käinud ja seepärast saab internetikaardilt täpselt uuritud kus koht asub. Jõuan kohale hilinemisega kuid ilma viperusteta ja üllatus on suur kui parklast leian ainult ühe vaba parkimiskoha. Mõisas on rahvast palju. Laudadel on degusdeerimiseks uhkelt serveeritud omavalmistatud pasteedid ja paljudel osalejatel seljas rahvariided. Esineb rahvamuusikaansambel. Niipalju, siis minu kahtlustest. Kurb tõdemus on ainult see, et enamus osalejaid on nii-öelda vanemast vanuseklassist. Kas tänase eesti noorem põlvkond tõesti ei oska ise toitu valmistada ja tarbitakse ainult valmistooteid?

Vaatamata üldisele niiöelda „majandusmasendusele“ leidub aga eestimaal alati inimesi kes ei istu mitte käed rüpes vaid tegutsevad ja otsivad lahendusi ning pakuvad lahendusi ka teistele. Üks selliseid inimesi on Mädapea mõisa perenaine Marika Vartla.

Kuigi kaubanduses on saadaval erinevaid pasteedisorte, püsib pasteedivalmistamise traditsioon ikka au sees paljudes kodudes. Igas peres tehakse pasteeti omamoodi, kasutades nii põlvest põlve edasi antud retsepte kui raamatute abi, neid täiendades ja uuendades vastavalt oma pere maitsele.
Et välja selgitada ümbruskonna parim pasteet ja valmistaja, korraldas MTÜ Viikingid Suure Pasteedisimmani. Oodatud olid kõik pasteedivalmistajad, maitsjad ja lihtsalt huvilised!

Mädapea mõisa perenaine Marika Vartla on võtnud, nii-öelda plaani, hakata eesti toidu asja ajama ja Pasteedisimmani korraldamisega on soov väärtustada eesti toitu ja ununema kippuvat kodust toiduvalmistamist. Kodus valmistatud toidul on mitmeid eeliseid. Need ei sisalda säilitus ega värvaineid ja samuti võib kodutoidu hind olla odavam kui valmistoidul.
„Sarnaseid eesti toidu üritusi, kus propageeritakse kodust toiduvalmistamist, on Mädapea mõisas plaanis ka tulevikus korraldada,“ rääkis Marika Vartla.
Marika Vartla lisas, et „hiljem pannakse kokku pasteedipeo retseptiraamat, mis kajastab meie kokakunsti pasteeditegemisel ja tutvustab huvitavaid retsepte ning tegijaid”.

Þürii valikul osutusid esimeseks kolmeks parimaks pasteediks:
1. koht – Aili Tomsoni, Seamaksapasteet
2. koht – Mai Errildi, Suitsulõhepasteet
3. koht – Venevere Külaseltsi, Määrdepasteet kalkunilihaga

Rahvalemmiku tiitli sai Mai Errildi Suitsulõhepasteet.
Veel väärisid äramärkimist põdramaksapasteet, heeringapasteet, oa-apelsinipasteet ja teised huvitavatest koostisainetest valmistatud pasteedid.

——————————-
Mai Errildi Suitsulõhepasteet

800 g kuumsuitsulõhet
200 g toorjuustu (hapukurgi ja tilliga)
2 dl maitsestamata jogurtit
2 dl majoneesi
100 g võid
1 sibul
pipart, soola, tilli

Haki sibul ja küpseta pannil. Aja sibul ja suitsulõhe läbi hakklihamasina. Lisa segule toorjuust, maitsestamata jogurt ja majonees. Lisa hakitud till ja sulatatud või. Maitsesta soola ja pipraga.
——————————-

Mädapea pasteedisimmani pasteedikonkursil osales 19 tegijat 28 erineva pasteediga. Mitmed osalejad olid pasteetidele lisaks valmistanud ka väikeseid pirukaid ja teisi hõrke suupisteid. Kaugemad osalejad olid seekord kohale tulnud Tallinnast.
Üritus kajastas rahvuskalendris vastlapäeva lõppu ja 40- päevase paastuaja algust, mis kestab lihavõtteni.

Pilte Mädapea Pasteedisimmanilt

Kohtumiseni järgmistel simmanitel!

Kokaneti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga