Maitsetaimed ja -ained

Kakao
Theobroma cacao
Kakaopuu kodumaa oli algselt troopilises Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, tänapäeval kasvatatakse seda ka Ghanas. Euroopasse toodi kakao Christoph Kolumbuse ja Mehhiko vallutaja Hernando Cortezi poolt.
Kakaopuu kasvab kuni 15 m kõrguseks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5-6 meetrini. Õite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel. Õitest arenevad kõhukad, meloneid meenutavad viljad, mis küpsedes on algul rohelised, siis kollakas-oranzid ja lõpuks purpurpunased.
Vilja sees on punakas viljaliha, milles asuvad ridade kaupa roosad seemned - kakaooad. Viljad lüüakse puu otsast maha ja seemned võetakse välja ning fermenteeritakse, s.t. lastakse käärima.
Kuus päeva hiljem pannakse oad päikese kätte kuivama. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi.
Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest. Seejärel algab pikaldane jahvatamisprotsess.
Kakaopulbril on väga iseloomulik aroom, ta maitseb kibemõrkjalt ning sametiselt. Maitse pole võrreldav šokolaadiga.
Ehtne kakao mõjub uriinieritust soodustavalt, veresooni laiendavalt ja selles sisalduva kofeiini tõttu ka pisut toniseerivalt. Ainult veega valmistatult on kakao hea vahend kõhulahtisuse vastu.
Üldiseks tugevdamiseks energiapuuduse ja kergete valude korral joo kaks tassi kakaod päevas. Lahusta kakao kuumas piimas ja tee meega (mitte suhkruga) magusaks.
magustoitudes - pudingid, kreemid, koogid, kompvekid, piimajoogid, kohupiimatoidud, jogurtid.