Maitsetaimed ja -ained

Tähtaniis
Illicum verum
Tähtaniisi saadakse magnoolialiste sugukonda kuuluvalt, madalakasvuliselt igihaljalt tähtaniisipuult mis pärineb Kagu-Hiinast. Kultuurtaimena levinud ka teistes Kagu-Aasia maades. Vürtsina kasutatakse tähtaniisipuu vilju (Fructus anistellati), mida kogutakse veidi enne täisküpsust. Tähtaniisipuu vili koosneb tähtjalt asetunud kaheksast (7-12) osaviljast. Osaviljad on kujult süstjad, jäigad, tumepruunid. Jahvatatud tähtaniis on sõmer kollakaspruun, kohati bordoopunase helgiga pulber.

Maitselt on tähtaniis kibe-magus, lõhna poolest meenutabaniisi. Aroom palju peenem ja varjundirikkam kui aniisil. Tähtaniis sisaldab saflooriõli, mille lõhn tuleb esile toidu kuumutamisel. Tal puudub aniisile omane lääge maitse. Seepärast pole õige kasutada tähtaniisi asemel aniisi ja vastupidi. Sobib hästi teiste vürtsidega. Kasutatakse palju sagedamini kui aniisi. Annab peene ja vürtsika lõhna magusatele kohupiimatoitudele. Kirsikompotile ja -keedisele lisatud tähtaniis aitab säilitada kirsside loomulikku värvi, tugevdab hoidise lõhna ning soodustab säilimist. Magustoitudele lisatakse 5-10 minutit enne toidu valmimist. Seejärel kaetakse keedunõu kaanega ning lastakse tõmmata.

Tähtaniisi kasutatakse ka mitmesuguste alkoholsete ja karastujookide valmistamisel.

Eriti hästi sobib tähtaniis faasani ja kanaprae maitsestamiseks: ta annab neile pikantse lõhna ning muudab liha õrnaks ja mahlakaks. Jahvatatud tähtaniisi puistatakse lihale küpsetamise ajal nagu soola. Kagu-Idas ja Kaukaasias lisatakse tähtaniisi koos teiste vürtsidega (küüslauk, sibul) mitmesugustele riisi ja munatoitude juurde antavatele kastmetele.
faasaniliha, kanaliha. Läänemaades maitsestatakse lihatoite tähtaniisiga harva, Hiinas, Jaapanis, Koreas ja Kagu - Aasias on see aga tavaline.